Tururisk

Tururiski all me mõistame erinevatel turgudel, kus kontserni ettevõtjad igapäevaselt professionaalsel tasemel ei osale, toimuvate muutuste mõju kontserni finantsseisundile. Eeskätt on sellisteks kontserni finantsseisundile mõju avaldavateks turgudeks rahvusvahelised raha- ja kapitaliturud.

Intressirisk

Intressirisk tuleneb rahaturgude intressimäärade muutusest, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimiskulude kallinemisega tulevikus. Enamik kontserni pangalaenude intressimääradest pole fikseeritud, vaid on seotud Euriboriga või laenuvõtja asukohamaa pankadevahelise rahaturu intressimääradega. Kontsern reeglina kolmandatele osapooltele ise laenusid ei anna, erandina antud laenud on lühiajalised, valdavalt fikseeritud intressiga ja seega ei avalda baasintressi muutus neile mõju. Euribori muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega majanduskeskkonna muutustest tingitud riskimarginaali muutuste risk. Kõige otsesemalt avaldub see võimalikus vajaduses krediidilepinguid sõlmida või pikendada ebasoodsamatel intressitasemetel. Juhtkonna hinnangul võib intressiriski tulemusel tekkida oluline negatiivne mõju finantsseisundile üksnes kõrge võlakoorma olemasolul intressimäärade tõusu perioodil ning vastavalt juhitakse intressiriski läbi netovõla piiramise ja kõrge kapitaliseerituse meetmete.

Valuutarisk

Kontserni majandustegevus toimub enamjaolt kontserni ettevõtete asukohamaa valuutades: Eestis, Lätis ja Leedus eurodes ning Norras kroonides. Kontsernisisesed tehingud teeme üldjuhul eurodes. Valuutariskide elimineerimiseks jälgime ettevõtte finantsvarade ja -kohustuste positsioone eri valuutades ning pikaajaliste ehituslepingute sõlmimisel eelistame Balti riikides lepingu valuutana eurot ning Norras krooni. Arvestades asjaolu, et ehitustegevuseks kasutatavad materjalid ja teenused on üldjuhul kohalikelt turgudelt või siis tarnitud Euroopa Liidust, on valuutarisk kontsernis minimaalne.

Valuutariskid võivad suureneda perioodidel, mil väliskeskkonnas toimuvad muudatused lõhuvad väljakujunenud tarneahelaid (näiteks Covid-19 pandeemia või sõda Ukrainas) ning sunnivad defitsiitsemateks kujunevaid materjale hankima väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Türgist või Ühendkuningriigist. Sellistel juhtudel hinnatakse vajadust pikema vältega tarnelepingutest tulenevaid liigseid valuutariske maandada valuutaoptsioonide või -forwarditega ning arvestatakse nende instrumentide kasutamise kulu materjalide netosoetusmaksumusse.

Uut tüüpi tururiskina võib lähiajal ehituse ja kinnisvara sektoritesse lisanduda CO2 kvoodi hinnarisk, kui Euroopa Liidu rohepöörde käigus lisatakse nendes sektoris tegutsevatele ettevõtetele kohustus soetada CO2 kvooti ehitiste ja rajatiste CO2 jalajälje katteks. Kontsern jälgib arenguid nii selle koormise panemist reguleerivate õigusaktide arengus, kui ka olemasoleva CO2 kauplemises esinevate tsüklite tekkes, riskide maandamise instrumentide arengus, et olla valmis 2026 aastast alates seda tüüpi tururiski juhtima.