Asud AS MERKO EHITUS kontserni kodulehel group.merko.ee

Merko Ehitus kasvatas esimeses kvartalis väljaspool Eestit teenitud müügitulu

08.05.2014

Merko Ehituse esimese kvartali müügitulu oli 48,9 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%. Müügitulust moodustas üle kolmandiku väljaspool Eestit teenitu. Ettevõtte esimese kvartali puhaskasum oli 0,7 miljonit eurot ning brutokasumimarginaal 8,1%. Esimeses kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kogumahus 48,6 miljonit eurot, kvartali lõpus oli teostamata tööde jääk 224 miljonit eurot. Tänavu plaanib Merko investeerida elukondliku kinnisvaraarenduse valdkonda Baltikumis 45-50 miljonit eurot.

„Hindame esimese kvartali tulemusi ootuspäraseks. Märkimisväärne on, et kontserni müügitulust enam kui kolmandiku moodustas väljaspool Eestit teenitu, millesse on olulise panuse andnud meie Läti tütarettevõtte poolt eelmisel aastal sõlmitud ehituslepingud. Tänavu prognoosime Balti riikides ehitustellimuste mahtude 10-15% langust, mis on osalt seotud riigihangete mahu vähenemisega. Samuti on Ukraina kriis suurendanud määramatust, mis teeb ilmselt osad erasektori tellijaid projektide käivitamise osas ettevaatlikumaks ning see omakorda mõjutab ehitustellimuste mahtu. Seega ei paista lähema 12 kuu jooksul ehituses ees just kõige paremad ajad,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Tulenevalt Baltikumi, aga eelkõige Eesti ehitusturu nõrgast kasvuväljavaatest jälgime arenguid ja otsime lisaks koduturgudele võimalusi ka muudel lähiturgudel. Meie tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti on projektipõhiselt alustanud osalemist ja teinud pakkumisi valitud ehitushangetel Rootsis, Soomes ja Norras. Me ei saa rääkida nii-öelda turule sisenemisest, praegu kogume teadmisi antud riikide hangete kvalifitseerumisprotsessist ja hankijate ootustest, otsime koostööpartnereid välisturgudel tegutsemiseks ning selgitame oma võimalikku konkurentsieelist,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse esimese kvartali brutokasumimarginaal oli 8,1% ning puhaskasum 0,7 mln eurot. Puhaskasumit mõjutas erakorraliselt seoses OÜ Gustaf Tallinn võõrandamistehinguga dividendidelt arvestatud tulumaksukulu summas 0,3 miljonit eurot.

„Esimeses kvartalis jätkus korterituru stabiilne areng Balti riikide pealinnades, käivitasime enam kui saja korteri arenduse ning müüsime sadakond korterit. Eeldusel, et turu areng püsib samal kursil, plaanime tänavu Balti riikides kokku investeerida elukondliku kinnisvara arendusse 45-50 miljonit eurot, mille raames jätkame juba alustatud 475 korteri ehitust ning käivitame 500-550 uue korteri ehituse. Iga konkreetse arendusprojekti käivitamine sõltub hinnangust turusituatsioonile ,“ lisas Andres Trink. „Merko tugevuseks on pikaajalised kogemused ja kindel kvaliteet, mille tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus. Lisaks annab meile teatava konkurentsieelise asjaolu, et pangad nõuavad finantseerimise eeltingimusena kõrget eellepingute taset ja omafinantseeringut, mis väiksematele arendajatele ei ole tihti jõukohane.“

Esimeses kvartalis müüs Merko kokku 99 korterit kogumaksumusega 9 miljonit eurot (käibemaksuta), mullu esimeses kvartalis 57 korterit maksumusega 6,2 miljonit eurot. Kvartali lõpus oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 304 korterit, see hõlmab kortereid, mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud. Esimeses kvartalis käivitati Baltikumis kokku 108 korteri ehitus ning 2013. aastal alustati kokku 409 korteri ehitusega.

Suuremate objektidena olid esimeses kvartalis töös Tondiraba jäähalli ja Hilton Park hotelli ehitus ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine Tallinnas, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes ning multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustööd Liepajas. Insenerehituse valdkonnas jätkus vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Vääna-Jõesuus ning Narva-Jõesuus, lisaks Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemise tööd.

Merko Ehitus sõlmis esimeses kvartalis uusi ehituslepinguid 48,6 miljoni euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 44,6 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. Suuremad ehituslepingud olid Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Riia Riikliku Tehnikumi koolikompleksi ehitustööd ning Riias asuva prügila rekultiveerimise ja ehitustööd.