Asud AS MERKO EHITUS kontserni kodulehel group.merko.ee

Merko teisaldas Kohtla-Järve poolkoksi prügila sulgemistööde raames ca 6 miljonit m³ mäemassiivi

03.02.2015

Viis aastat kestnud Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemistööde raames teisaldati 6 miljonit m³ mäemassiivi, haljastati kokku 84 ha, paigaldati enam kui 8 km sademevee kogumise süsteem ning suleti ca 2,5 ha suurused fuussijärved. Väga järsu kaldenurga all teostatud töid muutsid veelgi keerulisemaks 2013. aasta algul avastatud põlengud, mis kaeti kokku enam kui 5 meetri paksuse kihiga.

AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Tarmo Sinisaare sõnul teisaldati Eestis unikaalsel objektil kokku enam kui 6 miljonit kuupmeetrit mäemassiivi, millest ca 4 miljonit oli olemasoleva nõukogudeaegse prügila ümberkujundamise, ülejäänu katmise ja muude konstruktsioonide rajamise ning üle 300 000 m3 põlengu likvideerimise raames tehtud pinnasetööde maht.

„Kokku pea 100 hektari suurusel alal ja eripärastele töödele lisas keerukust tööde teostamine suure kaldenurgaga nõlvadel. Kõige järsum osa objektist oli hektari suurune ala, mille katsime erosioonitõkkematiga ning mille nõlvus ehk nõlva kõrguse ja laiuse suhe oli 1:1. Ligi 11 hektari suurune kaetud ala oli nõlvusega 1:2 ning ca 70 hektarit nõlvusega alla 1:2,5. Ülejäänud alal sai töid teostada õnneks laugetes oludes,“ kirjeldab projektijuht Tarmo Sinisaar.

Prügila katmisel anti ladestule kõigepealt planeeritud kuju ning pealispind tihendati ja tasandati. Tagamaks nõudeid suletud ladestu kattekihi veejuhtivusele, kaeti ladestu bentoniitmattidega. Vettpidavale mineraalkihile veesurve alandamiseks ja läbi kattekihi filtreerunud sademevee ära juhtimiseks kasutati drenaažimatti, mis paigaldati otse bentoniitmatile. Nõlvadel, mille nõlvus on ≥ 1:2, kasutati kattekihi stabiilsuse tagamiseks lisaks geovõrku, mis paigaldati bentoniit- ja drenaažimattide peale. Kattekihina kasutati värsket poolkoksi.

Ümber prügila rajatud kogumissüsteem pikkusega ca 6400 meetrit, kogub mägedest väljuva nõrgvee kokku ning see pumbatakse ühtlustusbasseinidesse põhjapindalaga ligi 120 000 m2 (maht 180 000 m3), kust see hiljem puhastusseadmetele juhitakse. Samuti rajati suletud prügila alale ca 8,2 km pikkune sademevee kogumise süsteem. Kogutud sademevesi juhitakse samuti  ühtlustusbasseinidesse. Nõrg- ja sademevee käitlemiseks rajati kaks pumplat ja ligi 4 km pikkune survetorustik nõrgvee pumplast Järve Biopuhastuse heitveepuhastini.

„Objekti valmimisele lisas parasjagu aega fakt, et 2013. aasta jaanuaris tuvastati mõningatel prügila aladel põlengud ning põlengu tulemusel olid tekkinud ka koopad. Tellija soovil lähtusime põlengualade sulgemislahenduste valikul Tartu Ülikooli teadurite poolt koostatud uuringussoovitatust, mis nägi ette põlengu summutamist õhu juurdepääsu takistamisega,“ selgitab Tarmo Sinisaar.

„Põlengu summutamiseks ja õhu juurdepääsu takistamiseks kaeti kolded üle 2 meetri paksuse vana tuha ja vähese orgaanika sisaldusega ja halva soojusjuhtivusega poolkoksi isolatsioonikihiga. Vaatamata õhu juurdepääsu sulgemisele, põleng koheselt ei kustu, kuid põlenguprotsessid aeglustuvad, mistõttu sisaldas põlenguala kattekonstruktsioon ka gaaside kogumise ja väljutamise kihti, mis rajati paekivi killustikust fraktsiooniga 32..64 mm. Üle 0,5 m paksune gaasikogumiskiht jäeti gaaside väljumiseks põlenguala ühelt küljelt avatuks. Kattekihi veepidavuse tagamiseks tuli selle peale paigaldada üle 3 m paksune värskest poolkoksist kattekiht, järsu kalde 1:1 puhul kaeti nõlvad ka erosioonitõkkematiga, misjärel pealispind haljastati hüdrokülviga. Hüdrokülvi tehti objektil kokku umbes 60 hektaril, arukaskedest metsa istutati koos aluse hüdrokülviga kokku ligikaudu 24 hektaril.“

AS Merko Ehitus Eesti teostas töid perioodil detsember 2009 kuni detsember 2014 Keskkonnaministeeriumi tellimusel vastavalt riigihanke tulemusel sõlmitud lepingule konsortsiumiga AS Merko Ehitus AS, Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ja Tallinna Teede AS.  Töid teostati kahe lepingu raames: tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla- Järvel ning Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila põlengu likvideerimine.