Terminalihoone kerkib risti üle Suur-Sõjamäe tänava, Rail Baltica trassi ja Eesti Raudtee idasuunalise raudteetaristu, ulatudes kuni 20 meetri kõrgusele ehk on umbes kuuekorruselise maja mõõtu. Hoone keskne konstruktsioon on 180 meetrit pikk, selle alla rajatakse jalakäijate tunnelid ja tehnosüsteemid. Raudtee kõrvale ehitatakse kolm perrooni kogupikkusega 1250 meetrit, millest ligikaudu pool kaetakse varikatusega. Terminal projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis võimaldab säilitada toimiva raudteeliikluse kogu ehitusprotsessi vältel — see tähendab äärmiselt täpset planeerimist ja koordineerimist.

Rail Baltica Ülemiste reisiterminali hoone valmib rahvusvaheliselt tunnustatud Zaha Hadid Architects projekti järgi, kes võitis rahvusvahelise arhitektuurikonkursi koostöös Eesti ettevõttega Esplan. Tulemuseks on vormilt skulpturaalne, sisult funktsionaalne ja keskkonnateadlik lahendus, mis kombineerib esteetika ja tipptasemel taristufunktsioonid.

Terminali maa-aluse osa rajamise käivitas Rail Baltic Estonia 2023. aasta aprillis. Sellest ajast on Merko koostöös KMGga ehitanud raudteealuseid kandekonstruktsioone, rajanud Merko betoonitööliste abiga terminali maa-aluse korruse betoonosa ning ehitanud muid raudteerajatisteks vajalikke maa-aluseid kommunikatsioone.

Ülemiste terminalist saab Rail Baltica mitte ainult kõige silmapaistvam avalik hoone, vaid ka selle sümboolne alguspunkt. Kui 2030. aastal väljub Tallinnast esimene kiirrong Varssavi suunal, algab selle teekond Linda terminalist – nii on uue terminali nimi, mis viitab eesti rahvuseeposele. Ülemistest saab Balti regiooni kõige kaasaegsem ühistranspordisõlm, kust on lihtne ja kiire ligipääs lennujaamale, kus kohtuvad trammiliiklus, bussiliinid, jalgrattateed ning mis on ühendatud kiirrongidega Varssavi ja kaugemate sihtkohtadega.