Merko sai Aasta kultuurisõbra tiitli
Eile andis Kultuuriministeerium üle konkursi Kultuurisõber tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda panustanud ettevõtteid ja metseene.
Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Merko, Jaan Tõnissoni Postimehe Fond ning Tiit Pruuli. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Narva ooperipäevade ellukutsuja ja korraldaja Julia Savitskaja.
President Alar Karis tänas Vabamus toimunud sündmusel kultuuritoetajaid ja -korraldajaid ning soovis kõigile loovat, reeglitest ja stampidest vaba mõttehoogu ja nutikaid lahendusi, mis annaks majandusele taas tiivad, et oma julged ideed maailma viia ning ühes sellega ka oma väärtused ja kultuurse vaimu. „Kultuur vaatleb meie muresid igaviku tasandil, tõuseb kõrgemale tänasest ja see sageli lohutab ning annab vastused. Seetõttu on meie rikkalik kultuurielu ja võimalikult laialdane ligipääs sellele meie vaimne kuulivest, mis hoiab meie ühteolemist ja usku homsesse. Hoiab meid pidevalt lootusrikka tuleviku lävel,“ jätkas Karis.
Kultuuriminister Heidy Purga sõnas, et 15. korda toimuv Kultuurisõbra konkurss on korraga peegel ja kompass. „Peegel näitab, kuidas Eesti kultuur päriselt elab – suurtest festivalidest kogukonnaalgatusteni, pärandist uute vormideni. Kompass julgustab astuma järgmist sammu, et headel ideedel oleks eluiga pikem kui pressiteatel. Iga toetaja, iga algatus loob midagi, mis ulatub kaugemale kui üks hooaeg või saalitäis publikut. Kui ettevõtlik mõtlemine ja loovus käed löövad, sünnivad traditsioonid, mis ei kordu ega seisa paigal, vaid arenevad ja arendavad meie ühiskonda,” jätkas Purga.
Merko pälvis Aasta kultuurisõbra tiitli selle eest, et aitasime tuua ETV ekraanile tagasi „Klassikatähtede“ saate, mis oli vahepeal viis aastat pausil. Samuti toetasime eelmisel aastal Louis Kahni Eesti Sihtasutust, kattes Eesti juurte ja maailma nimega arhitekti Louis I Kahni elust rääkiva raamatu „Põhjamaised laotused“ trükikulud.
Merko Eesti juht Jaan Mäe võttis meile tiitli omistamist suure auna, aga ka kinnitusena, et oleme õigel teel. „Toetame väga hoolikalt valitud projekte. Esiteks peame neisse ise siiralt uskuma, teiseks peavad need looma ühiskonnale laiemat väärtust ja olema kättesaadavad kõigile ning kolmandaks teeme koostööd oma valdkonna tippudega. Olgem ausad, ühe ehitusettevõtte – olgu ta nii tubli kui tahes – võimalused Eestit maailmas suuremaks mängida on üpris kasinad võrreldes sellega, mida suudavad noored virtuoosid maailmalavadel,“ sedastas Mäe ja soovis kõigile Klassikatähtede saates osalenutele kõrget lendu.
Meile lisaks pälvis Aasta kultuurisõbra tunnustuse Jaan Tõnissoni Postimehe Fond, kes toetas eelmise aasta jooksul erinevaid MTÜ-sid, väikeettevõtteid ja sihtasutusi, sealhulgas Theatrumit ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust 2025. aastal kokku ligi 1,2 miljoniga. Samuti kuulutati aasta kultuurisõbraks Tiit Pruuli, kelle toetusväli on erakordselt lai ning pikaajalise traditsiooniga, ulatudes kirjandusest teaduseni, toetades nii noori kui ka kogukondi, tugevdades järjepidevalt Eesti kultuuriruumi.
Aasta kultuurikorraldaja Julia Savitskajast rääkides tõi kultuuriminister esile, et tänavune tiitel rõhutab kultuuri võimet hoida ühiskonda koos: see tähendab luua usaldust, ühist ruumi ja kuuluvustunnet ajal, mil see on Eestile eriliselt tähtis.
„Julia Savitskaja on energiline kultuurilooja, kes on algatanud sündmused, mis on olulised kohalikule kogukonnale, kuid mille mõju ulatub üle regiooni ja linna piiride. Ta on Eestisse toonud truppe üle Euroopa ning avanud meile nii klassikalise kui ka nüüdisaegse ooperikunsti. Ta on loonud kohtumispaiga, kus saavad kokku erinevad keeled, põlvkonnad ja kultuurid,“ sõnas minister Narva ooperipäevade korraldaja kohta.
Aasta kultuurisõpradele kingiti traditsiooni järgivalt kunstnik Kärt Ojavee teos „Undefined Useful Object“. Aasta kultuurikorraldaja tiitliga käib kaasas rahaline preemia, mis on võrdne möödunud aastanumbriga ehk tänavu 2025 eurot.