Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot
Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel.
„Esimese kvartali tulemused olid ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis meil lõplikult mitu suurobjekti, millel oli oluline panus me müügitulule ja kasumile ning mis ühtlasi lõid kõrge võrdlusbaasi käesoleva aasta esimeseks pooleks. 2026. aasta esimese kvartali tulemused jäid alla 2025. aasta samale kvartalile, aga on samas suurusjärgus sellele eelnevate aastate sama perioodi tulemustega,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Ivo Volkov.
„Jätkuvalt on erasektor oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked. Jaanuaris sõlmisime Merko ajaloo suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks Leedus. Tegemist on PPP-lepingutega, mille järgi on meil kohustus linnaku B- ja C-osa välja ehitada ning peale üleandmist neid üle kümne aasta hallata. Lisaks käivitasime märtsis kaitseväelinnaku ehitustööd Lätis. Nende Leedu ja Läti projektide ehitusmaksumus on kokku üle 400 miljoni euro, mis tõstis me teostamata tööde jäägi ajaloo kõrgeimale, 826 miljoni euro tasemele. Väga suurte ehitusprojektide puhul on ettevalmistuse ja projekteerimise aeg pikk, mistõttu hakkavad need meie käibenumbrites kajastuma 2026. aasta lõpu poole. Kogu aasta lõikes on eesmärgiks eelmise aasta müügitulu ületamine. Oluline on silmas pidada, et mastaapsetest projektidest tulenevalt on meie tulemused volatiilsemad, kuna iga üksiku objekti mõju on kaalukas – nägime seda Arteri ja Pabradė puhul juba möödunud aastal ning samaga tuleb arvestada ka lähiaastatel,“ kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste valdkonna tulemusi. 2026. aasta esimeses kvartalis sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 407 miljoni euro väärtuses.
„Ebakindlus maailmas jätkub ning Ukraina sõjale on lisandunud uus kriisikolle Hormuzi väinas, mis on kinni pigistanud maailma ühe olulisema energia- ja naftaarteri ning tõstatanud lisaks nafta hinna küsimusele ka selle saadavuse probleemid. Ehitussektorit mõjutab see olulisel määral, kuna nafta on lisaks otsesele energiaallikale ka keemia- ja plastitööstuse toormeks.
Ehitusettevõtetele tähendab see täiendavaid suuri riske, eriti viimase aasta jooksul sõlmitud pikaajaliste indekseerimata ehituslepingute täitmisel. Nende objektide reaalne valmimine ja ehitusettevõtete käekäik sõltub tellijate ja tööde teostajate koostöötahtest,“ lisas Ivo Volkov.
„Kinnisvaraarenduses annab tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitasime väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu saame esimeses kvartalis raporteerida märkimisväärselt vähemate korterite üleandmist. Nõudlus uute korterite järele on viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt elavnenud ja võimaldanud meil alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Selle aasta jooksul valmib meil üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40%,“ kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaraarenduse valdkonda.
2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses. Tänavu esimese kolme kuuga andis Merko üle 36 korterit ja 3 äripinda ning käivitas 38 korteri ja ridaelamu ehituse ja müügi Õielehe projektis Jüri alevikus.
2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremate objektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2 ja Viktor Masingu maja ning Huvikeskus Kullo Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai ja Telšiai rajoonides ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös tudengihotell Riias ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.