Liikumise ja tervisespordi valdkonnas keskendub Merko eestimaalastele liikumis- ja sportimisharrastuse võimaluste loomisele, et anda seeläbi oma panus tervena elatud aastate arvu tõstmisesse. Merko suurimaks toetusprojektiks on 2005. aastal koos Swedbanki ja Enefitiga algatatud Eesti Terviserajad, mille eesmärk on kindlustada võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringne ja tasuta värskes õhus liikumisvõimalus ning läbi liikumisaktiivsuse populariseerimise kasvatada tervelt elatud aastate arvu. 20 aasta jooksul on kolm asutajat terviseradade arendamisse panustanud kokku 6,5 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 65 miljoni euroni.

Kokku on Eestis 130 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada rohkem kui 1100 kilomeetril, mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Rajakaartide ning -viitadega tähistatud radade kasutusvõimalusi laiendavad madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrackid. 2024. aastal külastati terviseradu kokku 7,6 miljonit korda. Külastusstatistikat kogub SA Eesti Tervisrajad liikumissensoritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aastal enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teiste suuremate linnade lähedal: Pae pargi terviserada Tallinnas (663 000 külastuskorda), Harku terviserada (382 000), Keila terviserada (377 000), Nõmme terviserada (352 000), Pirita terviserada (251 000), Reiu-Raeküla terviserada Pärnus (199 000) ning Merimetsa (188 000) ja Järve terviserajad (184 000) Tallinnas.

2024. aastal oli SA Eesti Terviserajad fookuses olemasolevate radade kvaliteedi ja multifunktsionaalsuse tõstmine. Sihtasutuse kaasfinantseeringu abil valmis kuus jõulinnakut Harku terviserajale, jõulinnak Klooga terviserajale, välijõusaal Äkkeküla terviserajale ja madalseiklusrada Vaela terviserajale, renoveeriti Kuremaa terviseradade katusealused ja Valgehobusemäe suusasild ning rajati uus rajalõik Saku terviserajale. Lisaks finantseeris sihtasutus Keila terviseradade uue rajalõigu projekteerimist ja uue suusasilla ehitust, Kuningamäe olme- ja teenindushoone projekteerimist, Tamsalu terviseraja valguslahenduse vahetust energiasäästlike LED-valgustite vastu ning Pariisi ja Antsla terviseradade hooldushoonete ehitust. Sihtasutuse kaasfinantseeringu toel uuendasid suvise ja talvise rajahoolduse tehnikat Padise, Harju-Risti, Vasalemma, Klooga, Keila, Saku, Kuressaare, Kudjape, Tõrva, Kehra, Aegviidu, Nelijärve, Rakvere, Türi, Haapsalu, Kohtla-Järve ja Kirikumäe terviserajad. Sihtasutus toetas Järvakandi, Lähte ja Kohila terviseradade kunstlumekahurite soetamist ning Kõrvemaa terviseradade uue pumpla rajamist. 2024. aastal valmisid uued olme- ja teenindushooned Kadrina, Keila, Palivere ja Paluküla terviseradadel, lisaks sai nurgakivi Hiiumaa, Tähtvere ja Äkkeküla teenindushoonete ehitus, mis valmivad 2025. aastal. Terviseradade võrgustikuga liitusid 2024. aastal Kangru, Klooga, Kohtla-Järve ja Vaela terviserajad ning valmis Karulaugu terviseraja uus rajaosa koos valgustusega.