Sport ja liikumine

Eesti Terviserajad


Merko suurimaks toetusprojektiks on 2005. aastal koos Swedbanki ja Eesti Energiaga algatatud Eesti Terviserajad. Projekti eesmärk on korrastada ja arendada Eestimaa liikumis- ja spordirajad, et kindlustada looduses aastaringse ja tasuta aktiivse liikumisvõimaluse kättesaadavus võimalikult paljudele eestimaalastele ning populariseerida sportlikke eluviise. 15 aastaga on SA Eesti Terviserajad saavutanud märkimisväärse rolli inimeste liikumisharjumuste kujundamisel ja nende populariseerimisel terviseradade võrgustiku, erinevate sündmuste ja aktiivse kommunikatsiooni kaudu.

15 aastaga on rajatud üle Eesti 116 terviserada ja 1110 km liikumisradasid või -teid, sh 910 km pehme kattega radu, 200 km kõvakattega teid ning 255 km valgustatud teid ja radu. 100 000 elaniku kohta on Eestis keskmiselt 83,7 km hooldatud ning 19,2 km valgustatud terviseradu. Eesti Terviserajad projekteeris Õismäe raba terviseraja, Ehitajate tee tunneli, Järve terviseraja viadukti ja tunneli ning kergliiklustee, mille Tallinna linn 2019. aastal välja ehitas. Lisaks Õismäe rajale lisandus 2019. aastal võrgustikku Järta terviserada Märjamaal ning Pärnu-Jaagupi terviserada Pärnumaal.

Aastas külastatakse terviseradu hinnanguliselt neli miljonit korda ning 2019. aastal paigaldati 40 terviserajale liikumissensorid täpsema külastusstatistika kogumiseks. Enim külastatavatele radadele on lisaks paigaldatud ilmasensorid ning 11 veebikaamerat. Sihtasutus jätkas oma aktiivse koolitaja rolliga, korraldades võrgustikule seminare, koolitusi ja pakkudes rajameistritele nõustamist. 2019. aastal fookusesse võetud rattaradade ehitamise teemal korraldati praktiline koolitus koostöös Tšehhi rattarajameistritega.

Radadele on  navigeerimise lihtsustamiseks paigaldatud 86 rajakaarti, liikumisele eelnevate ja järgnevate venitusharjutuste tegemiseks 38 venitusseina ning 70 terviserajale sihtasutuse poolt välja töötatud rajatähistust. Sihtasutus on tootnud üle 90 eesti- ja venekeelse õppevideo ning erinevaid  liikumist innustavaid videosid,  mida  2019. aastal vaadati  erinevates kanalites kokku ligi kaks miljonit korda.

Aastatel 2005–2019 on SA Eesti Terviserajad investeerinud oma asutajate toel terviseradade arendamisse 5,1 miljonit eurot. Perioodil 2004–2019 Eesti terviseradade võrgustiku arendamisse tehtud koguinvesteering (hõlmab lisaks SA Eesti Terviserajad vahenditele ka riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid ning Euroopa Liidult saadud toetusi) ulatub ligi 50 miljoni euroni. Investeeringuid on tehtud kõikidesse Eesti maakondadesse, enim Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaale. Tulenevalt radade piirkonna elanikkonna eelistustest ja kasutamise aktiivsusest on suurimad investeeringud tehtud Pirita, Nõmme-Harku, Kõrvemaa ja Jõulumäe keskustesse ja radadesse. Alates 2019. aastast on Kultuuriministeerium oma tegevustoetusega neljas võrdne partner, kes aitab Eesti Terviseradade  sihte ellu viia. 2019. aastal käivitatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetmega arendatakse aastatel 2019–2022 kunstlume tootmise ja radade hooldamise võimekust ning tehakse radade arendustöid. Riigi ja omavalitsuste koostöös suunatakse meetmes osalevale 24 rajale kokku 4,8 miljonit eurot.

Projekti algus:
2005
Veebilehekülg:
http://www.terviserajad.ee