Kõik uudised

Ülemiste liiklussõlm pälvis „Aasta Betoonehitis 2013“ tunnustuse

12. märtsi betoonipäeval kuulutas Eesti Betooniühing välja „Aasta Betoonehitis 2013“ konkursi võitja, milleks osutusid Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

Aasta betoonehitis 2013 – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd
Konkursi peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija)
Tellija auhind – Tallinna kommunaalamet
Konstruktori auhind – OÜ Estkonsult, OÜ Järelpinge Inseneribüroo
Ehitaja auhind – AS Merko Ehitus Eesti, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg
Betooni auhind – AS Betoonimeister, AS Rudus
Raketise auhind – AS Peri, OÜ Doka Eesti
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Estkonsult OÜ konstruktorite meeskonnale – Ülemiste liiklussõlme tunnelite projekti eest.

Ülemiste liiklussõlm on Eesti oludes mastaapne ja keeruline infraehitus, Eesti võimsaim ristmikulahendus, mis loob eeldused Ülemiste kujunemiseks tulevikus Tallinna ja Eesti olulisimaks transpordisõlmeks (Rail Baltic, tramm lennujaama jne).

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda.

Ülemiste liiklussõlme oluline osa on ka 150-meetrine viadukt. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.

Ülemiste liiklussõlm faktides:

  • Rajatud 7,5 km uusi ja rekonstrueeritud 1,2 km teid, paigaldatud asfaldi pindala kokku 155 000 m2
  • Kaks 680-meetrist sõiduteetunnelit, millest 320 meetrit on maa-alust suletud
  • 150-meetrine viadukt
  • 3 kergliiklustunnelit, mille ehitus oli tehnoloogiliselt analoogne autode sõiduteetunneli rajamisega
  • Rajatud 5,35 km uusi kergliiklusteid, rekonstrueeritud 1,65 km kergliiklusteid; kergliiklusteede laius 2 m kuni 4,5 m
  • Püsiv objektimeeskond ligikaudu 20 inimest, lisaks torutööde, kommunikatsioonitööde, betoonitööde meeskonnad, tipp-hetkel on olnud objektil tööl 250 inimest päevas
  • Projekti raames rajatud üle 12 hektari suurune haljasala, kuhu on istutatud sadu puid ja tuhandeid põõsaid
  • Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames on
    • rajatud sajuveekollektor ning ligi 2,5 kilomeetri jagu kohati kuni 16 meetri sügavusel maa sees Ülemistelt Kadriorgu kulgevaid vee äravoolukanaleid
    • 110 kV õhuliin viidud maakaabelliiniks, mis oli eelduseks Tartu mnt viadukti ja kergliiklusteede rajamiseks

„Aasta Betoonehitis“ konkursi taustainfo: Tänavu neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 9 tööd. Konkursile sai esitada 2013. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2013” konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Raivo Kotov, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast Ehitaja, Rain Uusen ajalehest Postimees ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast Betoni.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.