Eesti

  • Piirissaare sadam

    Piirissaare sadam, mis valmis juulis 2010, paikneb Peipsi järve lõunaosas, Lämmijärves asuva Piirisaare keskel ja on järvega ühendatud ca 1,6 km pikkuse sissesõidukanali abil. Sadamat kasutatakse jäävabal ajal ühenduse pidamiseks Laaksaare sadamaga (Meeksi vallas, 50 km Tartust) ja Peipsi järvel toimuva veeturismi huvides. Sadamas on parvlaevade jaoks kaks kaid, millest üks on varustatud hüdraulilise rambiga …

  • Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt. Elva linna vee- ja kanalisatsioonitööde II ja III etapp. Osa 1: Elva linna põhja- ja keskosa ning Käärdi aleviku vee- ja kanalisatsioonirajatised

    Elva linnas ehitas ja rekonstrueeris AS Merko Ehitus vee-, kanalisatsiooni-, survekanalisatsiooni- ja sajuveetorustikke kokku 34,7 km ulatuses. Paigaldati 10 uut reoveekanalisatsiooni pumplat, üks rekonstrueeriti. Samuti paigaldati viis joogivee mõõdukaevu ja kaks joogivee survetõstepumplat. Sama projekti raames rekonstrueeriti olemasoleva, Jaani tn puurkaevpumpla tootlikkusega 14 m3/h ja rajati kaks uut puurkaev-pumplat sügavusega 215 m, tootlikkusega 14 m3/h.

  • Roomassaare sadama 1. ja 2. kai vahelise ala rekonstrueerimine

    Rekonstrueerimistööde käigus rajati terasest sulundseina ja monoliitbetoonist ääretalaga seisukai kogupikkusega 76,3 meetrit. Ehitatava kai esine veeala süvendati kõrguseni -5,5 meetrit. Süvendustööde maht oli ligikaudu 4200 m3.

  • Abruka sadama põhjapoolne lainemurdja

    Ehitati Abruka sadama põhjapoolne lainemurdja pikkusega 100 meetrit. Kindlustati graniitkividega lainemurdja ja kaldarambi vaheline veealune nõlv pikkusega ligikaudu 25 meetrit.

  • Heltermaa väikelaevade sadam

    2010. aasta juunikuus valminud Heltermaa väikelaevade sadam asub Heltermaa sadama lääneküljel. Väikelaevade sadama kaitseks rajati lainemurdja pikkusega 177 m ning süvendati sadama akvatooriumi -2,5 ja -3,0 meetrini. Sadamas on kaks 45 m pikkust ujuvkaid, 50 m pikkune l-elementidest kai ning slipp ujuvaluste vettelaskmiseks. Kokku on sadamas 44 sildumiskohta, neist 14 kuni 5-meetristele, 20 kuni 8-meetristele …

  • Ämari Lennuväebaas

    2008. aasta aprillis kuulutas Kaitseministeerium välja NATO ja Eesti Vabariigi kaasfinantseeritava Ämari lennubaasi renoveerimistööde esimese ning kõige mahukama ehitushanke lennubaasi liiklusala renoveerimiseks. Liiklusala projektid moodustasid 70%  Ämari lennubaasis NATO ja Eesti ühisrahastamisel tehtavate tööde mahust ning nende hulka kuulusid lennuraja, ruleerimisteede, perroonide, tuledesüsteemi ja lennukite püüdursüsteemide renoveerimine ning ehitus. Ämari lennubaasi liiklusala ehitus- ning renoveerimistöödega …